Jõulukaart

Iseseisev elu

Olen 17 aastane Priit ja olen terve oma senise elu elanud koos oma vanemate ja kahe õega. Kuid juba 14 aastasest saati olen unistanud omaette elamisest. Ema ei ole mulle seda lubanud, sest esiteks ei ole meil nii palju raha, et lisakorterit osta ja teiseks olin ma siis veel liiga väike.
Pragu arvan ma, et olen juba piisavalt suur, et alustada iseseisvat elu. Olen uurinud erinevaid elamispindu, kuid mul ei ole selle jaoks raha, niisiis otsustasin tööle minna. Käisin paljudel töövestlustel, kuid keegi ei taha alaealist tööle võtta ja pealegi ei saaks ma terve päeva tööl ka olla, kuna kool on ka veel pooleli.
Olen arutanud seda koolis mõne klassivennaga, kuid nad ei ole sellest mõttest eriti vaimustuses. Olen küsinud ka oma tüdruksõbralt Kellilt ning tema on sellet mõttest vaimustuses. Käisime Kelliga koos tema isa käest seda küsimas. Kelli: "Isa, me tahaksime Priiduga omaette elama minna, kas sa oleksid sellega nõus ja ostaksid meile korteri?" "See ei olegi nii halb mõte, sest kunagi lahkud sa kodust niikuinii." Me olime tema isa otsuse üle väga õnnelikud.
Kelli isa ostis meile imearmsa ühetoalise korteri, mis asus minu kodust paari kilomeetri kaugusel. Ainsaks probleemiks oli minu ema, sest ta ei lubanud mulle iseseisvat elu. Läksin emaga rääkima. "Ema, ma lähen Kelliga omaette elama, Kelli isa ostis meile korteri ja me kolime juba täna sisse," ütlesin mina. "Ma ei lase sind sinna elama, sest sa ei ole veel valmis iseseisvaks eluks," pahandas ema. Mina: "Ma lähen nagunii, sest 3 kuu pärast saan ma 18 ja siis ei käsuta enam sina minu elu üle ja ma saan teha seda, mida heaks arvan."
Nii ma lahkusingi kodust ja läksin korterisse elama. Õhtul oli mul natuke paha tuju emaga tülitsemise pärast. Kuid järgmistel kuudel olime me Kelliga väga õnnelikud.
Kuid peale minu sünnipäeva hakkas kõik allamäge minema. Me läksime Kelliga lahku ja kolisime oma vanemate juurde tagasi. Arvan, et see oli mulle õppetunniks ja alati ei pea saama seda mida tahad, sest võid seda veel kahetsema hakata.

Jutustus ja romaan

JUTUSTUS:

1. Sündmustik - novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum.
2. Süžee - ei keskendu ühele peamisele sündmusele, vaid kandub sageli pealiinilt kõrvale, ei ole pingestatud.
3. Tegelaskond - tegelasi kujutatakse arengus, on arvuliselt väiksem, kui romaanis.
   
4. Miljöö - hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti, kuid lühem ajaperiood, kui romaanis.
   
5. Autorid - Mark Twain (1835 - 1910) Jack London (1876 - 1916) Ivan Turgenev (1818 - 1883)

ROMAAN:

1. Sündmustik - keerukas, avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik.
   
2. Süžee - uuritakse inimesi ja nende probleeme, kujutatakse nende elu eri etappidel, kirjeldatakse erinevaid sündmusi.
   
3. Tegelaskond - probleemirohke ja arvukas
4. Miljöö - kujutatakse pikka ajavahemikku
   
5. Autorid - Charles Dickens (1812 - 1870) Lev Tolstoi (1828 - 1910) Eduard Vilde (1865 - 1933)
   

Romaan

• Romaan on ulatuslik jutustav kirjandusteos, mis on tavaliselt kirjutatud proosavormis.
• Värssromaanid on tänapäeval haruldased.
• Romaanile on iseloomulik:

1. avar elukujutus
2. mitmeplaaniline tegevustik
3. keerukas sündmustik
4. probleemirohkus
5. arvukas tegelaskond
6. pika ajavahemiku kirjutamine.

• Kõige populaarsemaks žanriks kujunes romaan 19. ja 20. sajandil.
• Arenguromaanid kujutavad tegelaste elu eri etappe, neis uuritakse inimesi, asju ja nähtusi sügavuri, püütakse jõuda põhjuslike seosteni.
• Juhtumusromaanid kosnevad omavahel liidetud sündmuste kirjeldustest. Võrreldes arenguromaaniga, liigutakse seal otsekui mööda pealispinda.
• Mitmeköitelisi romaanisarju nimetatakse di-, tri-, ja tetra-, pentaloogia jne.
• Olen lugenud kõige rohkem seiklusromaane.
• Tuntud romaanikirjanikud: (Eesti, välismaa)

1. Karl Ristikivi - "Tuli ja raud" , "Hingede öö" , "Õige mehe koda"
2. Eduard Vilde - "Musta mantliga mees" , "Pisuhänd" , "Külmale maale"
3. Charles Dickens - "Kõle maja" , "Kellad" , "Rasked ajad"
4. Lev Tolstoi - "Sõda ja rahu" , "Anna Karenina" , "Kaukaasi vang"

Pildid:

Lauseliikmed

1. Suurte kõrvadega mees hakkas kõvasti ja valesti laulma kulunud viit.
2. Väike pirtsakas naabritüdruk kukkus nosima riidekapi taga punast ussitanud õuna.
3. Väga väsinud näoga õpetaja pani onu Juhani juurde jooksu.
4. Pikajuukseline müüjanna õppis varahommikul lugema prantsuse keelset teksti.
5. Hallitriibuline kassipoeg lasi jalga, ise surmani hirmunud.
6. Tigeda näoga priske ülemus pistis ulmelise kiirusega pintslisse puruksrebitud paberitüki.
7. Katkiste pükstega ulakas poiss tõmbas viimasel tunnil uttu.
8. Pikkade kõrvadega hallikas jänes viskas kähku rebase eest varvast.
9. Ülbe lamms lööb laulu koos näljase hundiga.
10. Silmi pilgutav esineja käskis järjekordselt teha uue võtte.

Viisimäärus

Ärkasin ühel hommikul aegamisi üles. Vaatasin toas ringi, kõik asjad olid ripakil. Toas oli pime, läksin siis kobamisi kööki, kõik olid juba ära läinud. Hakkasin tasapisi tegema oma hommikusi toimetusi, et õigeks ajaks kooli jõuda. Aeg möödus märkamatult. Sain parajal ajal valmis ja otsustasin kooli jalutada, sest ilm oli väga ilus. Olin täiesti omaette ja mõtlesin omi mõtteid. Tänaval jälgisin paljusid inimesi, panin tähele, et nad vaatavad mind kuidagi altkulmu. Nägin erinevaid inimesi: küll selliseid, kes jalutasid käsikäes, selliseid, kes jalutasid ligistikku ja ka selliseid, kes jalutasid üksinda nagu mina. Oli ka inmesi, kes kõndisid kuidagi avasui, imelikud - mõtlesin ma. Möödusin järgemööda nendest inimestest. Kuidagi kummaline ja imelik on inimesi niimodi jõllitada. Jõudsin hädavaevu õigeks ajaks kooli. Suhtusin kooli natuke umbusklikult, sest ma ei ole väga hea õpilane ja viisi ma eriti ei saa. Tunnid said läbi ja peale kooli leppisime Riinuga suusõnal kokku, et lähme homme kinno. Järgmisel päeval hakkas kõik ülesmäge liikuma, kooliteel sain ühe klassiõega kokku ning koolisgi sain ühe viie. Muuseas film oli ka väga lahe.

Maailma kõige kuulsamad eeposed

1. "Odüsseia" - Kreeka - e.m.a
2. "Gilgameš" - sumeri - e.m.a
3. "Beowulf" - anglosaksi - 8. sajand
4. "Ilias" - Kreeka - 11. sajand
5. "Rolandi laul" - Prantsuse - 12. sajand
6. "Lugu Igori sõjaretkest - Vene - 12. sajand
7. "Nibelungide laul" - Saksa - 13. sajand
8. "Laul minu Cidist" - Hispaania - 13. sajand
9. "Kalevala" - Soome - 19 sajand
10. "Kalevipoeg" - Eesti - 19. sajand

Eepika tunnused

Pärnu postimehe pilt. (kuulub eelmise teksti juurde)

Pärnu Postimees

Pärnu postimehe esimene väljaanne ilmus 5. juunil 1857 aastal Pärnus.

Selle algatas Johann Voldemar Jannsen

Postimehe esimene teretamine.

Tere armas Eesti rahvas! Mina Pärnu Postimees, kuulutan olen vahva.

Kõik, mis sünnib ilma sees, annan teada sulle heaks, et ka sinu rahvas teaks, kuidas kõik maailma maad elavad ka teevad.

Avalikud kuulutused, riigi käsud, seadused, sündind asjad, mälestused ja kõik teadused.

Sündigu siin, et teises riigis, saad siin leida nende liigis, mis see kiri teada annab, igamehe kätte kannab.

Kirikutest, laste koolist, põllutööst ja harimisest, mitmest asjast igalt poolt, elajate kasvatusest: nende tervisest, arsti rohtudest, häda ajal abi - ohtu.

Lugedes sa leiad siit, aga mitte eba viit!

Andku nüüd siis Jumal sul, head meelt ja mõistust ka, jõudu, rõõmu toidust sul, vaga elu elada.

Jumal saatku armust ka, (seda pean soovima: ) et kui korra sõbraks saame, hästi kauaks sõbraks jääme.

Sõnumeid omalt maalt

Tänu Jumalale, uus kevad on jälle käes pääsukesed lendamas, lehed puus, rohi on tärganud, lojuste kellad kõlavad vainu peal, karjased löövad lulli ja kägu hüüab oksa pealt ka sekka; iga põllumees on oma seemet lootuse peale põldu külvanud ja kes Jumalat tundis ja kartis on pärast äästamist veel mütsi käte vahele võtnud ja ohanud: Issand! Nüüd on kõik sinu käes ja väes. Mina kündsin ja külvasin, sina kasta ja kasvata, sulle auks ja mulle jõuks.