Koomiks

http://www.toondoo.com/cartoon/804481

Rehepapi ülesanne

http://docs.google.com/Doc?id=df8tknh_145hkfznkxm

Rehepapi tabel

http://docs.google.com/Doc?id=dcwc9v39_133cznbjtf9

Aleksander Suuman

„Mäng viiki”

Valge luigepaar lendast minust üle. Lumepilved olid taevas ning paistma hakkas igatsetud saar. Ma ei olnudki neid valgeid olevusi nii lähedalt näinud. Nendest on ju nii palju räägitud. Vanaemad õmblesid neid linikutele ja kaunistasid esemeid. Bojaaritarid kandsid ka luigenahkseid kasukaid ja veste.

Unistasin veel pisut aega, kuid hetkega virgusin unest. Nägin, kuidas päike läbi lumepilvede loojus. Minu ümber valitses hirmutav vaikus, kuulsin ainult rahustavat vee loksumist ja lainte kohinat. Märkasin uuesti oma sihtpunkti, saart, kus rookatusega majad paistsid metsa foonil.

Vedasin oma paadi maale, järsku nägin, et salk eitesid mulle vastu on tulnud. Tervitasin neid viisakalt.

Saabus öö. Öösel algas kõva torm, lund tuiskas metsikult. Tormieelne vaikus ja sile meri oli ühe hetkega pühitud. Tuisk kestis mitu päeva, kuid mina magasin öösel ja mul oli soe. Nägin unes kuidas ma randvallilt merikapsa lehti nüsisin samal ajal endalt küsides, mida see uni tähendas.

Möödunud oli neli päeva. Jalutasin nõmmel ja uurisin kadakaid, mis olid lumega kaetud, nägin jänest oma urust välja tulemas.

Viiendal päeval otsustasin ma tagasiteele asuda. Kõndisin üle jää ja üks külamees, keda siinkandis mereröövliks kutsuti saatis mind. Alguses läks rännak päris libedalt, kuid siis, järsku jääkate murdus ja kukkusime Näkisilma.

Enam ei jäänud muud üle, kui ainult tagasi saarele kõndida. Külm oli. Saabus öö ja läks pimedaks. Me ei näinud enam, kus saar asub, kuid arvasime, et sinna maani on veel umbes 1 meremiil. Tegime suitsu, ise lõdisedes.

Kui ma kuuendal päeval ärkasin, mõistsin, et saar ei tahtnud minust lahkuda. Maad oli veel väga vähe jäänud.

Üheksanda päeva varajasel hommikul ma lahkusin saarelt. Roomasin pika lauaga üle jää. Nägin saart veel kaua, kaua. Järsku tulid mulle taas luiged meelde, just nagu siis, kui ma saarele hakkasin jõudma. Nägin oma käidud rada ja oma naeruväärset kuju, ennast täis ja upsakat ja edevat ja ahnet. Olin tähtsusetu.

Suur tänu madalale taevale, et minu ränd ei olnud luigelend.

Kordamine kontrolltööks

1. Tee koondlause korduvad liikmed värviliseks.
1. Ema ja isa sõitsid maale. 2. Köhisin ja aevastasin. 3. Jukul on kõige rohkem kahtesid ja kolmesid. 4. Käisin rannas ujumas ja päevitamas. 5. Sügisööd on pikad ja pimedad. 6. Panin selga sooja punase kampsuni. 7. Kehalise kasvatuse tunnis jooksime ja hüppasime kaugust. 8. Kati ja Eve on mu head sõbrannad. 9. Isa ostis uue ilusa auto. 10. Käisin täna trennis ja kinos. 11. Isegi tähti ja kuud ei olnud. 12. Muri on suur ja kuri koer.

2. Pane kirjavahemärgid.

Nii ema, isa kui ka vend tegid suured silmad. Laual oli salatit, võileibu, kotlette ja viinereid. Mina eelistasin torti, mitte küpsiseid. Taldrikud, kruusid, kauss, ja pada- kõik nõud olid pesemata. Õhtu oli pime, kuid soe. Elan Tartus Annelinnas Kalda teel. Eile õhtul ma õppisin, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehte. Kannan tavaliselt rohelisi, siniseid või musti riideid. Kalamaksaõli on küll halb, ent tervislik. Homme on kontrolltööd kolmes aines: matemaatikas, ajaloos, vene keeles. Mari sõi korraga liiga palju magusat: tahvli šokolaadi, paki kommi ja kolm jäätist. Aed- ja metsmaasikad on mõlemad head. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril 1974. a Eestis Rapla maakonnas Kohilas. Koti, dressid, jope- kõik oma asjad viskas Margus nurka. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Eilne pime, tähitu öö pani lausa hirmust värisema. Õunad, pirnid, ploomid- need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt. Nii pea- kui ka kõrvaltegelased said etenduses hästi hakkama.

3. Koosta antud skeemile või tingimustele vastav koondlause.

• loe-, te- ja lu Maasikaid, õunu ja pirne sõin ma eile.
  
• loe-, te- ja lu - Männid, kuused ja kased- need puud kasvavad metsades.
  
• Metsades kasvavad sellised puud: männid, kased ja kuused. :loe-, te- ja lu.
• koha- või ajamäärused hõlmavad üksteist Elan Eestis Harju maakonnas Tallinna linnas.
  
• teine täiend täpsustab esimest Rõõmsameelne, heatujuline poiss mängis õues kulli.
  
• loe-, te- ja lu. Metsades kasvavad männid, kuused ja kased.
  

4. Kirjuta h sinna, kus vaja.

1. Poiss haukas isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uut haldushoonet. 3. Hüljest hirmutas polaaruurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et oiatasin. 5. Handid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7. Haridus ei tee veel intelligentseks. 8. Hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid alepõllundust.

5. Kirjuta lünka -i, -j, -ij või -jj.
1. Selles rajoonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrullijaid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keemia ja zooloogia. 3. Maiule on need püksid laiad. 4. Divisjon rivistati üles. 5. Teie kohustused peavad olema proportsioonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse rajju. 7. Saias oli liiga vähe rosinaid. 8. Ioone õpitakse füüsikatunnis. 9. Viia tahab viiulit õppida. 10. Ekspeditsioonile minejad jäid kohe saju kätte. 11. Komisjoni esimees sai preemiat. 12. Rüiuvaip on ära tolmunud.

Laused i ja j -ga

1. Kaia kuulas oma hääle kaja.
2. Maiu nägi linnas palju maju.
3. Maja maja on suur.
4. Maias koer maiustas majas.
5. Väike tüdruk ei taha oiata ilma ojata.
6. Vaja on veel vaia alust.
7. Saias on sajas auk.
8. Saju sees sõin saiu.
9. Nii palju vaiu, vaju kasvõi maa alla!!!
   
10. Loius, mis paistis lojuse silmist oli hirmutav.
11. Roju viib roiu lapse koju.
12. Raiu puud raju ilmaga pooleks.
13. Aia otsas mossitab juba pika aja vältel üksik poiss.
14. Joon ja ioon olid joonistatud vihikusse.
    
15. Ära tuiuta mind, ma olen hetkel tujuta.
    

Mõttekriips koondlauses

Lisa lausetesse komad ja mõttekriipsud

1. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata.
2. Kapi, riiulid, voodi, laua - kogu mööbli nihutasime suurpuhastuse ajaks ümber.
3. Raplamaal, Ida-Virumaal ja Saaremaal - nendes kolmes Eesti maakonnas ei ole ma käinud.
4. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka.
5. Punane, kollane, oranž, roheline, sinine, roosa, lilla - need on vikerkaarevärvid.
6. Algkool, põhikool, keskkool, kõrgkool - need etapid kuuluvad neljaastmelisse haridusse.
7. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel.
8. Anna Haava, Hando Runneli, Leelo Tungla, Marie Underi - nende tuntud autorite luuletusi on meie kirjandusõpikus.
9. Tänavatel, Raekoja platsil, Toomemäel - nendes kohtades jalutasin eile.
10. Mesilased, herilased, kimalased - need putukad nõelavad.
11. Marss, Merkuur - need planeedid on Maast veel väiksemad.
12. On külm, pime ja libe - sellepärast ei meeldi mulle talv.

h ristsõna

Across
1. metsloom
2. helisema, kõlama
5. mõistus
6. 1 värv
7. lõhn, hingus
8. konkstupp aisapära otsas
9. heide, heitmine
10. läte
Down
1. kurtmine
2. maharaiutud peened puud
3. mõtisklema
4. lõhutud küttepuu
7. keha eritus
9. suur vee-elukas
10. varandus

h tähesegadik

h sõnasegadik

F H A K T N Q V C Q B V A S X
R S A T S O A T L L N L L B I
E Õ A G B A N T D A B C L Y I
D H N O E X M B S I I W I X L
U T G G C R F M E A A K K G Q
P N S X T Y I L A I K V A A I
I A I C V P A K X H U U S L X
S P V H V N Y D X Q O F B A Z
R M A A A E M V S F I O R O Y
I L I G I H A L J A S N E O H
H I A I H T P D H O T X G E P
K J R D Z J K I V A A H U J U
H V Y E S S M Q M U Q L G P N
H E K K P E Q A T F R M A M O
L D Z U V B H X O O T Y H P N


AGANALEIB ALLIKAS ARNTAMA
HAAVIK HAGERIK HAGU
HAMMAS HATT HEKK
HIRSIPUDER HOBUKASTAN IGIHALJAS
IIL IRV ÕNG

h täht sõna algul

• haru - aru
• hall - all
• hädal - ädal (pärast niitmist uuesti kasvanud rohi)
  
• hirv - irv
• hind - ind
• hallikas - alllikas
• hagu - agu (koidueelne hämarus)
  
• haar - aar
• haare - aare
• hai - ai
• hais - ais
• hala - ala
• hale - ale (alepõllundus)
  
• halg - alg
• harutama - arutama
• harv - arv
• hea - ea
• heit - eit
• helama - elama
• higi - igi-
• hiilid - iilid
• hoiatus - oiatus
• hoid - oid
• hoie - oie
• hõng - õng
• hoos - oos (vallseljak)
  

h õigekirja kordamine - Talvine päev

On ilus talvine hommik. Elame maal, seetõttu on siin tööd palju teha, eriti, kui tuleb paks lumekiht maha. Haljad kuused olid lumega kaetud. Ärkasin juba varakult hämaras üles ja läksin välja lund rookima. Tegin lumest suure hunniku. Lumi haakus mu villasest lõngast kootud kinnastele väikeste tükikestena. Mõtlesin, et jalutan natuke maja lähedal asuvas metsas. Leitsin sealt väikese hurtsiku, kus oli väike linnupesa kaetud hõreda lumekihiga. Pesas magas habras linnuke. Hurtsikus valitses harras vaikus, otsustasin seal igaks juhuks väljuda.
Kell oli saanud juba 9 ja läsin tagasi tuppa, kus mu hajameelne ema harrastas hommikuvõimlemist. Vaikne tuli hõõgus kaminas ja tuppa tuli hubast hõngu. Panin oma õueriided kuivama. Läsin kööki ja tahtsin süüa. Võtsin külmikust purgi herneid hakkasin neid lusikaga sööma, ennem kui ema pannkooke hakkab tegema. Kui ema minu näljutamist nägi halastas ta mulle ja hakkas süüa tegema. Terve päev oli hästi tore. Olin terve päeva õues ja mängisin lumega.

Hinneteleht

http://docs.google.com/Doc?id=df8tknh_85d582wtc6&hl=en

Koomilised kategooriad

HUUMOR - heatahtlik nali
"Ema, kas see on tõsi,et igal lapsel on isa?" "Muidugi." "Aga miks on siis meie peres kolm last, kuid ainult üks isa?"

SATIIR - pilge; pilkav kirjandusteos
"Lugupeetud kirjastuse direktor! pean Teile teatama, et Teie kirjastuse uus entsüklopeedia on allpool igasugust taset! Pool päeva otsin ma sellest sõna ullumeelne, aga seda teie sõnaraamatus ei olnudki."

PILGE - pilkamine; pilkav ütlus
"Doktor, doktor, kõik ignoreerivad mind!"
"Järgmine!"


IROONIA - peen, varjatud pilge
Väike Juku küsib vanaemalt, keda kutsuda tema sünnipäevale. "Kutsu Aime. Ta on tore tüdruk, õpib hästi," ütleb ema. Tüdruk tuleb külla portfell käes. "Miks sa portfelliga tulid?" küsivad Juku vanemad. "Kuidas siis!" Hommikul on ju vaja kooli minna.


SARKASM - salvav pilge
Juku on koolis ja õpetaja ütleb: "Tõuske need püsti, kes arvavad, et nad on lollid!" Klassis on vaikus. Lõpuks tõuseb Juku püsti. Õpetaja vaatab talle imestunult otsa ja küsib: "Kas sina Juku arvad, et sa oled loll?" "Ei, mul on lihtsalt kahju vaadata kuidas teie üksipäini seisate!" kõlab vastuseks.