Koomiks

http://www.toondoo.com/cartoon/804481

Rehepapi ülesanne

http://docs.google.com/Doc?id=df8tknh_145hkfznkxm

Rehepapi tabel

http://docs.google.com/Doc?id=dcwc9v39_133cznbjtf9

Aleksander Suuman

„Mäng viiki”

Valge luigepaar lendast minust üle. Lumepilved olid taevas ning paistma hakkas igatsetud saar. Ma ei olnudki neid valgeid olevusi nii lähedalt näinud. Nendest on ju nii palju räägitud. Vanaemad õmblesid neid linikutele ja kaunistasid esemeid. Bojaaritarid kandsid ka luigenahkseid kasukaid ja veste.

Unistasin veel pisut aega, kuid hetkega virgusin unest. Nägin, kuidas päike läbi lumepilvede loojus. Minu ümber valitses hirmutav vaikus, kuulsin ainult rahustavat vee loksumist ja lainte kohinat. Märkasin uuesti oma sihtpunkti, saart, kus rookatusega majad paistsid metsa foonil.

Vedasin oma paadi maale, järsku nägin, et salk eitesid mulle vastu on tulnud. Tervitasin neid viisakalt.

Saabus öö. Öösel algas kõva torm, lund tuiskas metsikult. Tormieelne vaikus ja sile meri oli ühe hetkega pühitud. Tuisk kestis mitu päeva, kuid mina magasin öösel ja mul oli soe. Nägin unes kuidas ma randvallilt merikapsa lehti nüsisin samal ajal endalt küsides, mida see uni tähendas.

Möödunud oli neli päeva. Jalutasin nõmmel ja uurisin kadakaid, mis olid lumega kaetud, nägin jänest oma urust välja tulemas.

Viiendal päeval otsustasin ma tagasiteele asuda. Kõndisin üle jää ja üks külamees, keda siinkandis mereröövliks kutsuti saatis mind. Alguses läks rännak päris libedalt, kuid siis, järsku jääkate murdus ja kukkusime Näkisilma.

Enam ei jäänud muud üle, kui ainult tagasi saarele kõndida. Külm oli. Saabus öö ja läks pimedaks. Me ei näinud enam, kus saar asub, kuid arvasime, et sinna maani on veel umbes 1 meremiil. Tegime suitsu, ise lõdisedes.

Kui ma kuuendal päeval ärkasin, mõistsin, et saar ei tahtnud minust lahkuda. Maad oli veel väga vähe jäänud.

Üheksanda päeva varajasel hommikul ma lahkusin saarelt. Roomasin pika lauaga üle jää. Nägin saart veel kaua, kaua. Järsku tulid mulle taas luiged meelde, just nagu siis, kui ma saarele hakkasin jõudma. Nägin oma käidud rada ja oma naeruväärset kuju, ennast täis ja upsakat ja edevat ja ahnet. Olin tähtsusetu.

Suur tänu madalale taevale, et minu ränd ei olnud luigelend.

Kordamine kontrolltööks

1. Tee koondlause korduvad liikmed värviliseks.
1. Ema ja isa sõitsid maale. 2. Köhisin ja aevastasin. 3. Jukul on kõige rohkem kahtesid ja kolmesid. 4. Käisin rannas ujumas ja päevitamas. 5. Sügisööd on pikad ja pimedad. 6. Panin selga sooja punase kampsuni. 7. Kehalise kasvatuse tunnis jooksime ja hüppasime kaugust. 8. Kati ja Eve on mu head sõbrannad. 9. Isa ostis uue ilusa auto. 10. Käisin täna trennis ja kinos. 11. Isegi tähti ja kuud ei olnud. 12. Muri on suur ja kuri koer.

2. Pane kirjavahemärgid.

Nii ema, isa kui ka vend tegid suured silmad. Laual oli salatit, võileibu, kotlette ja viinereid. Mina eelistasin torti, mitte küpsiseid. Taldrikud, kruusid, kauss, ja pada- kõik nõud olid pesemata. Õhtu oli pime, kuid soe. Elan Tartus Annelinnas Kalda teel. Eile õhtul ma õppisin, vaatasin televiisorit ja lugesin ajalehte. Kannan tavaliselt rohelisi, siniseid või musti riideid. Kalamaksaõli on küll halb, ent tervislik. Homme on kontrolltööd kolmes aines: matemaatikas, ajaloos, vene keeles. Mari sõi korraga liiga palju magusat: tahvli šokolaadi, paki kommi ja kolm jäätist. Aed- ja metsmaasikad on mõlemad head. Paul Maastik on sündinud 2. detsembril 1974. a Eestis Rapla maakonnas Kohilas. Koti, dressid, jope- kõik oma asjad viskas Margus nurka. Nädalavahetusel käisin Viljandis, Valgas ja Tõrvas. Eilne pime, tähitu öö pani lausa hirmust värisema. Õunad, pirnid, ploomid- need maitsvad puuviljad valmivad sügisel. Eesti Vabariigi aastapäeval, 24. veebruaril toimub presidendi vastuvõtt. Nii pea- kui ka kõrvaltegelased said etenduses hästi hakkama.

3. Koosta antud skeemile või tingimustele vastav koondlause.

• loe-, te- ja lu Maasikaid, õunu ja pirne sõin ma eile.
  
• loe-, te- ja lu - Männid, kuused ja kased- need puud kasvavad metsades.
  
• Metsades kasvavad sellised puud: männid, kased ja kuused. :loe-, te- ja lu.
• koha- või ajamäärused hõlmavad üksteist Elan Eestis Harju maakonnas Tallinna linnas.
  
• teine täiend täpsustab esimest Rõõmsameelne, heatujuline poiss mängis õues kulli.
  
• loe-, te- ja lu. Metsades kasvavad männid, kuused ja kased.
  

4. Kirjuta h sinna, kus vaja.

1. Poiss haukas isukalt hamburgerit. 2. Linna planeeritakse uut haldushoonet. 3. Hüljest hirmutas polaaruurija. 4. Lõin jala ära ja sain nii haiget, et oiatasin. 5. Handid on eestlaste hõimukaaslased. 6. Ära häbene, küsi julgesti. 7. Haridus ei tee veel intelligentseks. 8. Hani haudus pojad välja. 9. Sõin hommikul heeringat ja herkuloputru. 10. Mul on absoluutselt ükskõik. 11. Mul oli temast hale. 12. Muistsed eestlased harrastasid alepõllundust.

5. Kirjuta lünka -i, -j, -ij või -jj.
1. Selles rajoonis on hilja õhtul ohtlik liikuda, isegi patrullijaid on seal vähe. 2. Järgmised tunnid on keemia ja zooloogia. 3. Maiule on need püksid laiad. 4. Divisjon rivistati üles. 5. Teie kohustused peavad olema proportsioonis. 6. Matka ajal sattusime tugevasse rajju. 7. Saias oli liiga vähe rosinaid. 8. Ioone õpitakse füüsikatunnis. 9. Viia tahab viiulit õppida. 10. Ekspeditsioonile minejad jäid kohe saju kätte. 11. Komisjoni esimees sai preemiat. 12. Rüiuvaip on ära tolmunud.

Laused i ja j -ga

1. Kaia kuulas oma hääle kaja.
2. Maiu nägi linnas palju maju.
3. Maja maja on suur.
4. Maias koer maiustas majas.
5. Väike tüdruk ei taha oiata ilma ojata.
6. Vaja on veel vaia alust.
7. Saias on sajas auk.
8. Saju sees sõin saiu.
9. Nii palju vaiu, vaju kasvõi maa alla!!!
   
10. Loius, mis paistis lojuse silmist oli hirmutav.
11. Roju viib roiu lapse koju.
12. Raiu puud raju ilmaga pooleks.
13. Aia otsas mossitab juba pika aja vältel üksik poiss.
14. Joon ja ioon olid joonistatud vihikusse.
    
15. Ära tuiuta mind, ma olen hetkel tujuta.
    

Mõttekriips koondlauses

Lisa lausetesse komad ja mõttekriipsud

1. Taldrikud, kruusid, kauss ja pada - kõik nõud olid pesemata.
2. Kapi, riiulid, voodi, laua - kogu mööbli nihutasime suurpuhastuse ajaks ümber.
3. Raplamaal, Ida-Virumaal ja Saaremaal - nendes kolmes Eesti maakonnas ei ole ma käinud.
4. Koti, dressid, jope - kõik oma asjad viskas Margus nurka.
5. Punane, kollane, oranž, roheline, sinine, roosa, lilla - need on vikerkaarevärvid.
6. Algkool, põhikool, keskkool, kõrgkool - need etapid kuuluvad neljaastmelisse haridusse.
7. Õunad, pirnid, ploomid - need maitsvad puuviljad valmivad sügisel.
8. Anna Haava, Hando Runneli, Leelo Tungla, Marie Underi - nende tuntud autorite luuletusi on meie kirjandusõpikus.
9. Tänavatel, Raekoja platsil, Toomemäel - nendes kohtades jalutasin eile.
10. Mesilased, herilased, kimalased - need putukad nõelavad.
11. Marss, Merkuur - need planeedid on Maast veel väiksemad.
12. On külm, pime ja libe - sellepärast ei meeldi mulle talv.

h ristsõna

Across
1. metsloom
2. helisema, kõlama
5. mõistus
6. 1 värv
7. lõhn, hingus
8. konkstupp aisapära otsas
9. heide, heitmine
10. läte
Down
1. kurtmine
2. maharaiutud peened puud
3. mõtisklema
4. lõhutud küttepuu
7. keha eritus
9. suur vee-elukas
10. varandus

h tähesegadik

h sõnasegadik

F H A K T N Q V C Q B V A S X
R S A T S O A T L L N L L B I
E Õ A G B A N T D A B C L Y I
D H N O E X M B S I I W I X L
U T G G C R F M E A A K K G Q
P N S X T Y I L A I K V A A I
I A I C V P A K X H U U S L X
S P V H V N Y D X Q O F B A Z
R M A A A E M V S F I O R O Y
I L I G I H A L J A S N E O H
H I A I H T P D H O T X G E P
K J R D Z J K I V A A H U J U
H V Y E S S M Q M U Q L G P N
H E K K P E Q A T F R M A M O
L D Z U V B H X O O T Y H P N


AGANALEIB ALLIKAS ARNTAMA
HAAVIK HAGERIK HAGU
HAMMAS HATT HEKK
HIRSIPUDER HOBUKASTAN IGIHALJAS
IIL IRV ÕNG

h täht sõna algul

• haru - aru
• hall - all
• hädal - ädal (pärast niitmist uuesti kasvanud rohi)
  
• hirv - irv
• hind - ind
• hallikas - alllikas
• hagu - agu (koidueelne hämarus)
  
• haar - aar
• haare - aare
• hai - ai
• hais - ais
• hala - ala
• hale - ale (alepõllundus)
  
• halg - alg
• harutama - arutama
• harv - arv
• hea - ea
• heit - eit
• helama - elama
• higi - igi-
• hiilid - iilid
• hoiatus - oiatus
• hoid - oid
• hoie - oie
• hõng - õng
• hoos - oos (vallseljak)
  

h õigekirja kordamine - Talvine päev

On ilus talvine hommik. Elame maal, seetõttu on siin tööd palju teha, eriti, kui tuleb paks lumekiht maha. Haljad kuused olid lumega kaetud. Ärkasin juba varakult hämaras üles ja läksin välja lund rookima. Tegin lumest suure hunniku. Lumi haakus mu villasest lõngast kootud kinnastele väikeste tükikestena. Mõtlesin, et jalutan natuke maja lähedal asuvas metsas. Leitsin sealt väikese hurtsiku, kus oli väike linnupesa kaetud hõreda lumekihiga. Pesas magas habras linnuke. Hurtsikus valitses harras vaikus, otsustasin seal igaks juhuks väljuda.
Kell oli saanud juba 9 ja läsin tagasi tuppa, kus mu hajameelne ema harrastas hommikuvõimlemist. Vaikne tuli hõõgus kaminas ja tuppa tuli hubast hõngu. Panin oma õueriided kuivama. Läsin kööki ja tahtsin süüa. Võtsin külmikust purgi herneid hakkasin neid lusikaga sööma, ennem kui ema pannkooke hakkab tegema. Kui ema minu näljutamist nägi halastas ta mulle ja hakkas süüa tegema. Terve päev oli hästi tore. Olin terve päeva õues ja mängisin lumega.

Hinneteleht

http://docs.google.com/Doc?id=df8tknh_85d582wtc6&hl=en

Koomilised kategooriad

HUUMOR - heatahtlik nali
"Ema, kas see on tõsi,et igal lapsel on isa?" "Muidugi." "Aga miks on siis meie peres kolm last, kuid ainult üks isa?"

SATIIR - pilge; pilkav kirjandusteos
"Lugupeetud kirjastuse direktor! pean Teile teatama, et Teie kirjastuse uus entsüklopeedia on allpool igasugust taset! Pool päeva otsin ma sellest sõna ullumeelne, aga seda teie sõnaraamatus ei olnudki."

PILGE - pilkamine; pilkav ütlus
"Doktor, doktor, kõik ignoreerivad mind!"
"Järgmine!"


IROONIA - peen, varjatud pilge
Väike Juku küsib vanaemalt, keda kutsuda tema sünnipäevale. "Kutsu Aime. Ta on tore tüdruk, õpib hästi," ütleb ema. Tüdruk tuleb külla portfell käes. "Miks sa portfelliga tulid?" küsivad Juku vanemad. "Kuidas siis!" Hommikul on ju vaja kooli minna.


SARKASM - salvav pilge
Juku on koolis ja õpetaja ütleb: "Tõuske need püsti, kes arvavad, et nad on lollid!" Klassis on vaikus. Lõpuks tõuseb Juku püsti. Õpetaja vaatab talle imestunult otsa ja küsib: "Kas sina Juku arvad, et sa oled loll?" "Ei, mul on lihtsalt kahju vaadata kuidas teie üksipäini seisate!" kõlab vastuseks.

Väike mõmmibeebi

Metsas istus väike karu,
kes taamal nägi mesitaru.
Mõtles: "Maitseks õige pisut mett,
juba liiga palju joonud vett!"

Karul sellest mõttest vett jooksis suu
ning taevas paistis selge kuu.
Õhtuks meest kõht oli suur,
ning hoovi peal oli kuur. (Kus oli palju mett sees)

Valm

Pärdik ja prillid
Ivan Krõlov

Kord märkas pärdik, käes tal vanaduse päevad,
et tema silmad nõrgalt näevad.
Kuid eks ka selles hädas abi leida või,
ta oli kuulnud:ja kes teab kust tõi
peotäie Prille. Keerutab neid nii ja naa,
küll klaase koputab ja aistest kakub,
kord jälle nuusutab, siis lakub
pealaele upitab, seal käpalabale -
kuid abi neist ei saa.
"Ptüi, rämps"ta kirub : "Loll vaid olin ma,
et jäingi inimeste loba uskuma;
ei nende narrimistel ole mingit äärt,
ja kasu Prillidest ei jõhviväärt!"
Ning Pärdik nüüd kui kättemaksu ihas
ja pühas vihas
kõik Prillid vastu kivi puruks pillub,
et ümberringi lendavad vaid killud.

Ei nõnda talita vaid ahvisugu,
ka inimestega on tihti sama lugu,
et totter võhiklus kõik heagi halvaks teeb.
Ja hullem veel, kui võhikul ka võimust:
siis teadagi, ei aita ainult sõimust,
vaid vaata aga,
kuis püha lihtsameelsus vihast keeb
ja kallist asjast - sodi taga.

Küsimused:
1. Missugune on valmis "Pärdik ja Prillid" esitatud sündmus ja loo moraal?

Sündmus seisneb selles, et Pärdikul läheb silmanägemine halvaks ja saab endale prillid. Ta ei tea mis nendega peale hakata, ei oska neid kuskile panna ja lõpuks lõhub nad ära.

Moraal - kui sa millegagi hakkama ei saa, siis ära häbene abi küsida. Kaks pead on ikka kaks pead.

2. Miks Pärdik ja Prillid on lause keskelgi suure tähega?

Sest need on kaks peategelast. Kuna Pärdik ei tea mis asjad need Prillid on siis kirjutatakse need suure tähega nagu kõik nimedki.
3. Missugust inimest kehastab Pärdik?

Ta kehstab natuke saamatut ja kergesti ärrituvat inimest. Sellist, kes tahab ise kõigega hakkama saada ja häbeneb teistelt abi paluda.

4. Too ka ise mõni näide, kus võhikluse tõttu on kasulik asi lõhutud või tema tähendust halvustatud?

Kui ma esimest korda proovisin ise autoga sõita, siis ei lasnud ma ennast kaua õpetada ja tahtsin rahulikult proovida. Sõitsin sellisel teel, kus mõlemal pool teed oli kraavid. Mul läksid sõites need sidurid, gaasid ja pidurid kõik sassi ja hakkasin rooliga lihtsalt vehkima. Ma oleks peaaegu kraavi sõitnud, kuid õnneks leidsin õigel ajal piduri üles. Tulin siis lihtsalt autost välja ja ei öelnud midagi. Tagantjärale tundub see päris naljakas.

5. Missuguseid inimloomuse omadusi võiksid kehastada järgmised loomad:
rebane, hunt, karu, tiiger, eesel, lammas, jänes.

Rebane - kaval, salakaval

Hunt - agressiivne,

Karu - mõjuvõimas, üleolev, enesekindel

Tiiger - vaikne, salakaval, tige, salapärane, ettevaatlik

Eesel - lõbus, seltskondlik,

Lammas - tagasihoidlik, lärmakas

Jänes - aktiivne

Jutt hulgamäärustega - Liivakasti seiklus

Enamasti meeldib väiksele Miale koos emaga liivakastis mängida. Talle ei meeldi põrmugi väikesed pahad poisid, kes kangesti tahavad Miat liivaga visata.
Ühel päeval kõndisid nad koos emaga liivakasti poole, et seal terve lõunapoolik veeta, ema võttis kaasa ka raamatu, kuigi Miale see eriti ei meeldinud. Alguses mängisid nad üsna palju koos, kuid siis läks ema pingi peale ja hakkas raamatut lugema.
Emalegi märkamatult tuli liivakasti päris palju poisse. Veidi aega mängisid nad koos, kuid siis väsis Mia sellest ära ja läks liivakastist välja.
Ta jooksis õige kiiresti väikese järvekeseni. Mia mõtles, et võiks pisut ujuda, sest õues oli päris soe. Ta hüppas vette, kuid väike Mia ei osanud ujuda.
Miat nägid hulpimas poisid, kes mängisid liivakastis. Nad jooksid talle appi ja tõmbasid ta veest välja.
Tüdruk jooksis ema juurde, kes oli lasknud end põneva sündmustikuga kaasa haarata ja ei olnud toimunut tähelegi pannud. Ema imestas, miks tütre riided märjad on, kuid Mia ei rääkinud talle tuhkagi. Siis läksid nad koju ja see sündmus jäigi lapse emale arusaamatuks.

Jõulukaart

Iseseisev elu

Olen 17 aastane Priit ja olen terve oma senise elu elanud koos oma vanemate ja kahe õega. Kuid juba 14 aastasest saati olen unistanud omaette elamisest. Ema ei ole mulle seda lubanud, sest esiteks ei ole meil nii palju raha, et lisakorterit osta ja teiseks olin ma siis veel liiga väike.
Pragu arvan ma, et olen juba piisavalt suur, et alustada iseseisvat elu. Olen uurinud erinevaid elamispindu, kuid mul ei ole selle jaoks raha, niisiis otsustasin tööle minna. Käisin paljudel töövestlustel, kuid keegi ei taha alaealist tööle võtta ja pealegi ei saaks ma terve päeva tööl ka olla, kuna kool on ka veel pooleli.
Olen arutanud seda koolis mõne klassivennaga, kuid nad ei ole sellest mõttest eriti vaimustuses. Olen küsinud ka oma tüdruksõbralt Kellilt ning tema on sellet mõttest vaimustuses. Käisime Kelliga koos tema isa käest seda küsimas. Kelli: "Isa, me tahaksime Priiduga omaette elama minna, kas sa oleksid sellega nõus ja ostaksid meile korteri?" "See ei olegi nii halb mõte, sest kunagi lahkud sa kodust niikuinii." Me olime tema isa otsuse üle väga õnnelikud.
Kelli isa ostis meile imearmsa ühetoalise korteri, mis asus minu kodust paari kilomeetri kaugusel. Ainsaks probleemiks oli minu ema, sest ta ei lubanud mulle iseseisvat elu. Läksin emaga rääkima. "Ema, ma lähen Kelliga omaette elama, Kelli isa ostis meile korteri ja me kolime juba täna sisse," ütlesin mina. "Ma ei lase sind sinna elama, sest sa ei ole veel valmis iseseisvaks eluks," pahandas ema. Mina: "Ma lähen nagunii, sest 3 kuu pärast saan ma 18 ja siis ei käsuta enam sina minu elu üle ja ma saan teha seda, mida heaks arvan."
Nii ma lahkusingi kodust ja läksin korterisse elama. Õhtul oli mul natuke paha tuju emaga tülitsemise pärast. Kuid järgmistel kuudel olime me Kelliga väga õnnelikud.
Kuid peale minu sünnipäeva hakkas kõik allamäge minema. Me läksime Kelliga lahku ja kolisime oma vanemate juurde tagasi. Arvan, et see oli mulle õppetunniks ja alati ei pea saama seda mida tahad, sest võid seda veel kahetsema hakata.

Jutustus ja romaan

JUTUSTUS:

1. Sündmustik - novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum.
2. Süžee - ei keskendu ühele peamisele sündmusele, vaid kandub sageli pealiinilt kõrvale, ei ole pingestatud.
3. Tegelaskond - tegelasi kujutatakse arengus, on arvuliselt väiksem, kui romaanis.
   
4. Miljöö - hõlmab pikki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti, kuid lühem ajaperiood, kui romaanis.
   
5. Autorid - Mark Twain (1835 - 1910) Jack London (1876 - 1916) Ivan Turgenev (1818 - 1883)

ROMAAN:

1. Sündmustik - keerukas, avar elukujutus, mitmeplaaniline tegevustik.
   
2. Süžee - uuritakse inimesi ja nende probleeme, kujutatakse nende elu eri etappidel, kirjeldatakse erinevaid sündmusi.
   
3. Tegelaskond - probleemirohke ja arvukas
4. Miljöö - kujutatakse pikka ajavahemikku
   
5. Autorid - Charles Dickens (1812 - 1870) Lev Tolstoi (1828 - 1910) Eduard Vilde (1865 - 1933)